Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Sõltuvused

Arvutimängusõltuvuse test

Palju mängimine ja sõltuvuses olemine ei ole sama asi. Maailma Terviseorganisatsioon lisas 2019. aastal mängimishäire rahvusvahelisse haiguste klassifikatsiooni, kuid piir ei sõltu tundidest, vaid kontrolli kaotusest ja kahjust teistele eluvaldkondadele.

Test põhineb 9 kriteeriumil, mille järgi Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon (DSM-5) kirjeldab internetimängude häiret: taluvusest ja võõrutusnähtudest kuni mänguaja kohta valetamiseni. Vastake viimase 12 kuu põhjal, enda kohta või mõeldes oma lapsele (siis vastake tema eest).

Jaga:
9 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Millal muutub mängimine haiguseks?

WHO rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK-11) kirjeldatakse mängimishäiret kolme tunnuse kaudu, mis kestavad vähemalt 12 kuud: kontroll mängimise üle on kadunud; mängudele antakse eelis teiste huvide ja igapäevategevuste ees; mängimist jätkatakse vaatamata ilmsele kahjule.

Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon (DSM-5) kasutab 9 kriteeriumi, mille põhjal see test on koostatud: mängudele keskendumine, võõrutusnähud, taluvus, ebaõnnestunud katsed piirata, teiste hobide kadumine, mängimine vaatamata kahjule, mänguaja kohta valetamine, mängimine emotsioonide eest põgenemiseks ning tähtsate asjade (õppimine, töö, suhted) ohtu seadmine.

Ja kõige tähtsam lapsevanematele ja mängijatele endile: palju mängimine ei tähenda veel sõltuvust. Häire diagnoositakse ainult väikesel osal mängijatest, sest vahe teevad kontroll ja tagajärjed, mitte tunnid.

Miks haaravad mängud kaasa rohkem kui filmid või raamatud?

Tänapäeva mängud on täiuslikult kalibreeritud tasumasinad. Need annavad seda, mida päriselu sageli ei anna: selged eesmärgid, kiire tagasiside, nähtav areng ja kindel tasu pingutuse eest.

  • Muutuv tasu: haruldane saak või kriitiline löök toimib nagu mänguautomaat
  • Arengusüsteemid: tasemed, saavutused ja hooajapääsmed loovad „veel natuke ja…“ tsükli
  • Sotsiaalne surve: meeskond ootab, gild läheb retkele ja internetisõbrad muutuvad ainsateks sõpradeks
  • FOMO-mehaanikad: piiratud ajaga sündmused ja igapäevased ülesanded karistavad selle eest, et ei tule mängu
  • Turvaline pädevus: mängus oled tugev ja tunnustatud ka siis, kui päriselus on raske

Mängud ja lapsed: mida vanemad teha saavad?

Keelud ja tülid enamasti ei toimi, toimivad struktuur ja alternatiivid. Leppige kokku selged reeglid (millal, kui palju ja tingimusel, et esikohal on uni, koolitööd ja liikumine) ning rakendage neid järjekindlalt. Tundke huvi, mida laps mängib: koos mängimine ütleb rohkem kui sada küsimust ja teie huvi vähendab salatsemist.

Muret peaksid tekitama mitte tunnid, vaid muutused: langevad hinded, pooleli jäetud trenn, kadunud päris sõbrad, agressiivsus seadme äravõtmisel, öine mängimine. Sel juhul alustage mitte karistusest, vaid küsimusest miks, sest sundlik mängimine on sageli reaktsioon kiusamisele, ärevusele või üksildusele ja lahendada tuleb põhjust.

Kust abi otsida?

Kui mängimine vastab riskantse või tugeva kaasatuse tasemele, on kõige tõhusam abi kognitiiv-käitumuslik teraapia, mis aitab kontrolli taastada ja tegeleda mängimise taga peituvate emotsionaalsete põhjustega. Pöörduda saab perearsti, psühholoogi või psühhiaatri poole, lapse ja nooruki puhul ka kooli psühholoogi või lastepsühhiaatri poole.

Tasuta emotsionaalne tugi: emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, vestlus ka palunabi.ee), Lasteabi 116 111 (ööpäev läbi, tasuta ja anonüümne) ning Ohvriabi ööpäevaringne kriisitelefon 116 006.

Korduma kippuvad küsimused

Mitu tundi mängimist päevas on liiga palju?

Üldist piiri ei ole, sest häiret määratletakse kontrolli ja kahju, mitte tundide kaudu. Kolm tundi nädalavahetusel ilma tagajärgedeta on tervislikum kui tund igal ööl une asemel. Siiski soovitavad spetsialistid lastele selgeid, vanusele vastavaid ajapiiranguid.

Kas test sobib minu lapse hindamiseks?

Jah, vastake küsimustele lapse käitumist silmas pidades (või täitke test koos). Tulemus ei ole diagnoos, kuid kõrge punktisumma on tõsine märk lapsega rääkida ja vajadusel pöörduda kooli psühholoogi poole.

Kas saagikastid (loot box) ja tasulised kastid mängudes on juba hasartmäng?

Need toimivad hasartmängu põhimõttel (maksad ja saad juhusliku tasu) ning paljud teadlased peavad neid hasartmängu vormiks, mis on eriti ohtlik alaealistele. Kui kulutused mängudes on muutunud probleemiks, tehke ka hasartmängusõltuvuse test.

Mängin professionaalselt või loon sisu. Kas see kehtib ka minu kohta?

Pikk mänguaeg töö tõttu ei ole häire. Kriteeriumid kehtivad aga ka professionaalide kohta: kui kaotate kontrolli, valetate aja kohta, mängite emotsioonide eest põgenemiseks ja kahjustate tervist, on probleem päris, olenemata sellest, kas mängimise eest makstakse.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?

Seotud artiklid