Teadveloleku test
Teadvelolek (ingl mindfulness) on igapäevaelus lihtne asi: olla seal, kus olete, ja pöörata tähelepanu sellele, mida teete. Selle vastand ei ole stress, vaid autopiloot: kui sõidate koju ega mäleta teed, sööte ilma maitset tundmata, kuulate inimest ja mõtlete samal ajal oma vastusele. Uuringud näitavad, et mida rohkem aega veedame autopiloodil, mõtted mujal, seda halvemini end tunneme, isegi kui need mõtted on meeldivad.
Kaksteist meie endi koostatud väidet igapäevase tähelepanu kohta näitavad, kui palju on teie igapäevas teadlikku kohalolu ja kui palju automaati. Teema on lähedane uuringutes kasutatavale MAAS-skaalale (teadliku tähelepanu skaala), kuid see ei ole selle tõlge, seega ei saa tulemust võrrelda ametlike MAAS-i tulemustega. Vastake nii, nagu tegelikult on, mitte nii, nagu tahaksite.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Miks uitav mõistus läheb maksma
Üks selle valdkonna tuntumaid uuringuid (Killingsworth ja Gilbert, 2010), milles tuhanded inimesed vastasid küsimustele reaalajas, näitas lihtsat, kuid tugevat seaduspära: inimesed tunnevad end halvemini, kui nende mõtted uitavad, kui siis, kui nad on keskendunud sellele, mida teevad, ja see kehtib isegi siis, kui uitavad mõtted on meeldivad. Uurijate järeldus on kuulus: uitav mõistus on õnnetu mõistus.
Põhjus on selles, et praegune hetk on enamasti juhitav (midagi saab teha), minevikku või tulevikku rännanud mõtted aga toovad sageli kahetsust, muret ja võrdlemist. Teadvelolek ei kõrvalda probleeme, kuid toob teid tagasi ainsasse aega, milles üldse saab tegutseda ja tunda.
Teadvelolek ilma müstikata
Teadvelolekut ümbritseb sageli vaimne oreool, kuid selle olemus on lihtne ja ilmalik: tähelepanu teadlik suunamine praegusele kogemusele, ilma kiirustamata seda hindama. See ei nõua religiooni ega erilist poosi. Seda saab harjutada süües, kõndides, nõusid pestes või inimest kuulates.
Kliinilises psühholoogias on teadvelolek moe piirid ammu ületanud: see on osa teraapiasuundadest (näiteks teadvelolekul põhinev kognitiivne teraapia ja dialektiline käitumisteraapia) ning uuringud näitavad selle kasu stressi, ärevuse ja depressiooni tagasilanguste ennetamisel. Oluline on vaid mitte üle hinnata: see on kasulik tööriist, mitte imerohi.
Kuidas praegust hetke treenida
Teadvelolekut ei kasvata püüdlus „pead tühjaks teha“ (see on võimatu), vaid korduv õrn tagasipöördumine praegusesse hetke, kui märkate, et mõtted on ära rännanud. Just see tagasipöördumine ongi treening, mitte ärarändamise puudumine. Seepärast saab ka väga hajameelne inimene edukalt harjutada: ta lihtsalt pöördub tagasi rohkem kordi.
Kõige praktilisemad viisid alustamiseks: üks igapäevane tegevus täie tähelepanuga, mõned teadlikud hingetõmbed päeva ankrutena, söömine ilma ekraanita ja tähelepanelik kuulamine vestlustes. Neile, kes tahavad sügavamale minna, sobib lühike regulaarne hingamis- või kehaskaneerimise harjutus. Seotud teema on stressiga toimetulek: teadvelolek on selle üks usaldusväärsemaid tööriistu.
Korduma kippuvad küsimused
Kas teadvelolek ja meditatsioon on sama asi?
Ei. Teadvelolek on seisund ja oskus (tähelepanelik kohalolu praeguses hetkes), meditatsioon on üks selle treenimise viise. Teadvelolekut saab arendada ka ilma formaalse meditatsioonita: igapäevastes tegevustes, süües, kõndides, suheldes. Meditatsioon on lihtsalt sama lihase kontsentreeritud treening, omamoodi jõusaal tähelepanule.
Püüan olla praeguses hetkes, aga mõtted rändavad ikka ära. Mida ma valesti teen?
Mitte midagi. Uitav mõistus ei ole viga, vaid mõistuse enda loomus, ja ka kogenud harjutajate mõtted rändavad pidevalt. Mõte ei ole mõtete uitamist takistada (see on võimatu), vaid ärarändamist märgata ja õrnalt tagasi pöörduda. Just see tagasipöördumine ongi kogu treening. Kui karistate end ärarändamise eest, lisate ainult pinget; õige vastus on rahulik, etteheideteta tagasipöördumine.
Kas teadvelolek võib kahjustada?
Harvadel juhtudel võib intensiivne pikk harjutamine raske trauma või teatud häiretega inimestel ärevust või dissotsiatsiooni tugevdada, seepärast tasub tõsiste vaimse tervise probleemide korral harjutada spetsialisti juhendamisel. Igapäevase teadveloleku (tähelepaneliku kohalolu tegevustes) kohta see ei kehti: see on ohutu. Samuti ei tasu pideva enesejälgimisega üle pingutada, sest see võib muutuda pingeks; mõnikord on kõige tervislikum lihtsalt tegevusse sukelduda.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.