Stressiga toimetuleku test
Stressi kogevad kõik, kuid sellega tehakse väga erinevaid asju. Psühholoogid Richard Lazarus ja Susan Folkman, kes panid aluse stressiga toimetuleku uurimisele, eristasid kaht suurt strateegiate rühma: probleemile suunatud toimetulek (muuta olukorda ennast) ja emotsioonidele suunatud toimetulek (muuta oma seisundit). Neile lisandub kolmas, kõige vaiksem tee: vältimine, kus ei tegeleta ei olukorra ega seisundiga, vaid lükatakse kõik edasi.
Testi 12 olukorrapõhist küsimust näitavad, milline stiil teil valitseb. Tasub teada juba ette: ükski stiil pole alati hea ega halb, tervis peitub paindlikkuses.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Pole head ega halba stiili, on sobiv ja sobimatu olukord
Stressiga toimetuleku uuringute järeldus, mida tasub meeles pidada: strateegia väärtus sõltub sellest, kui palju olukorda saab kontrollida. Kui olukorda saab muuta (konflikt, mida saab lahendada, võlg, mille maksegraafikut saab muuta), toimib kõige paremini probleemi lahendamine. Kui ei saa (kaotus, diagnoos, minevik), on kõige tervislikum tunnetega toimetulek: läbi elada, aktsepteerida, leida mõte. Katse lahendada lahendamatut muutub võitluseks tuuleveskitega ja ainult tunnetega tegelemine lahendatava probleemi juures muutub paigal tammumiseks.
Vältimine on selles süsteemis lühiajaline tööriist: paus, kuni jõud taastub. Probleem algab siis, kui sellest saab peamine tee, sest siis muutub elu tasapisi kitsamaks.
Kuidas oma toimetulekuviise laiendada?
Toimetulekustiil on harjumus, mitte iseloom, ja seega saab seda treenida. Kõige praktilisem tööriist on kaks küsimust iga stressi puhul: esiteks, kui palju sellest olukorrast saan ma päriselt muuta? Teiseks, mida teen sellega, mida muuta ei saa? Esimene vastus annab tegevuste nimekirja, teine tunnetega toimetuleku plaani (liikumine, vestlus, hingamine, aeg).
Tasub tundma õppida ka oma keha signaale: krooniline stress annab end sageli tunda une, õlgade ja kõhu kaudu varem kui mõtetes. Üldist pingetaset saate mõõta stressitestiga ja mõju kehale eraldi testiga.
Millal toimetulekuoskustest enam ei piisa?
Kui stress kestab kuid ja tavapärased viisid enam ei toimi (uni halveneb, ärrituvus kasvab, miski ei rõõmusta), pole see enam stiili küsimus: nii algavad läbipõlemine või depressioon ja neid tasub eraldi kontrollida. Pikaajaline vältimine võib viidata ka ärevushäirele, mille jaoks on olemas tõhus ravi.
Stressiga toimetulekut õpetavad ka spetsialistid: see on kognitiivse käitumisteraapia tavapärane osa ning teadveloleku harjutused (MBSR-tüüpi programmid) treenivad oskust pinget taluda seda võimendamata.
Korduma kippuvad küsimused
Minu tulemus: kõik kolm stiili on sarnased. Mida see tähendab?
See on hea märk: teil on lai valik viise ja tõenäoliselt valite vastavalt olukorrale. Vaadake tulemuse all olevaid ribasid: kõige tähtsam on, et vältimine poleks kõige kõrgem, aga lahendamise ja tunnetega tegelemise võrdsus on tervislik.
Kas vältimine on alati halb?
Ei. Lühike eemaldumine (uni, paus, nädalavahetus ilma probleemita) on õigustatud strateegia, mis taastab jõudu. Kahju algab siis, kui vältimine muutub peamiseks vastuseks: probleemid kasvavad ja enesekindlus väheneb. Vahet aitab teha lihtne küsimus: kas pöördun probleemi juurde tagasi puhanuna või alles siis, kui see plahvatab?
Mille poolest see test erineb stressitestist?
Stressitest mõõdab, kui palju pinget te kogete, see test aga näitab, mida te sellega teete. Kõige paremini toimivad nad koos: kõrge stressitase koos vältiva stiiliga on kõige riskantsem kombinatsioon, samas sama tase koos paindliku toimetulekuga on sageli talutav.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskil.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Lazarus R. S., Folkman S. (1984). Stress, Appraisal, and Coping. Springer.
- Carver C. S., Scheier M. F., Weintraub J. K. (1989). Assessing coping strategies: a theoretically based approach. Journal of Personality and Social Psychology, 56(2).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.