Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Produktiivsus

Organiseerituse test

Organiseeritus ei tähenda läikivaks löödud kappi, vaid toimivaid süsteeme: teadmist, kus miski asub, kohustuste mittemeelest minemist ja seda, et elu ei kulu võtmete, failide või „selle kirja, kus see kirjas oli“ otsimisele. Uuringud näitavad, et segadus ei maksa ainult aega, sest see tõstab ka kortisooli taset ja kurnab tähelepanu.

Kaksteist küsimust hindavad teie organiseeritust neljas valdkonnas: füüsiline keskkond, digitaalne kord, kohustused ja rahaasjad.

Jaga:
12 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Miks organiseeritus ei ole puhtuse, vaid tähelepanu küsimus?

Segaduse hinda ei mõõdeta esteetikas, vaid tähelepanus: Princetoni ülikooli uuringud näitasid, et visuaalne kaos võistleb aju ressursside pärast ja nõrgestab keskendumisvõimet, kodune segadus on aga seotud kõrgema kortisooli (stressihormooni) tasemega. Iga „kuhu ma selle panin?“ on väike tähelepanumaks, mis aasta jooksul kasvab päevadeks.

Seepärast ei ole organiseerituse mõte läikivad pinnad, vaid süsteemid, mis mõtlevad teie eest: asjad kindlates kohtades, üks usaldusväärne kalender, selge failistruktuur. Hea süsteem töötab ka siis, kui olete väsinud, ja just siis on seda kõige rohkem vaja.

Organiseerituse reeglid, mis toimivad

Mõned reeglid, millele toetub iga korrasüsteem:

  • Kõigel peab olema kodu: kindla kohata asi muutub automaatselt segaduseks; koht on tähtsam kui koristamine.
  • Üks usaldusväärne koht kohustustele: pea on mõtlemiseks, mitte tähtaegade hoidmiseks, seega kõik kohe kalendrisse või nimekirja.
  • Minuti reegel: mis saab korda vähem kui minutiga, see tehakse kohe; nii ei kogune segadust.
  • Sulgege ring: kui töö on tehtud, koristage selle jäljed: tass kraanikaussi, failid kausta, asjad kohale.
  • Vähem asju tähendab vähem koristamist: iga asi nõuab ruumi, hoolt ja otsuseid; parim süsteem on see, mida on vähem vaja.
  • Lihtsus võidab: süsteem, millest väsinuna kinni ei pea, ei ole süsteem, vaid dekoratsioon.

Millal on segadus sümptom?

Kui kaos on kogu elu kaasas käinud hoolimata siirastest pingutustest ning sellega kaasnevad unustamine, edasilükkamine ja asjade kaotamine, tasub mõelda ADHD peale: organiseerimisraskused on selle üks peamisi tunnuseid ja mitte ükski „pinguta rohkem“ strateegia ei toimi siin ilma kohandatud meetoditeta.

Varem korraliku inimese juures äkki tekkinud segadus on teistsugune signaal: korra hoidmiseks pole enam energiat. See on sage depressiooni või läbipõlemise märk, nii et lahendada tuleb mitte kappe, vaid enesetunnet.

Korduma kippuvad küsimused

Kas organiseeritus on kaasasündinud?

Kalduvus korrale on osaliselt seotud isiksuseomadustega (meelekindlusega), kuid organiseeritus ise on oskus ja süsteemid: igaüks võib lihtsate ja endale sobivate reeglitega muutuda piisavalt organiseerituks.

Millest alustada, kui kaos on igal pool?

Kahest asjast: kindel koht igapäevastele asjadele (võtmed, dokumendid) ja üks kalender kõigi kohustuste jaoks. Need kaks harjumust kõrvaldavad umbes poole igapäevase kaose hinnast.

Miks pärast suurt koristamist kaos tagasi tuleb?

Sest koristamine ilma süsteemita on ainult hetkepilt, mitte protsess. Korda ei hoia rünnakud, vaid väikesed igapäevased reeglid: kõigel on koht, minuti reegel, ringi sulgemine.

Kas korratu inimene saab olla produktiivne?

Jah, kui tema „kaos“ on tegelikult talle toimiv süsteem (ta leiab kõik üles). Probleem ei ole segaduse välimus, vaid selle hind: otsimine, unustamine, viivised. Kui hinda ei ole, pole vaja ka süsteemi muuta.

Mille poolest erineb see test ajaplaneerimise testist?

Ajaplaneerimise test mõõdab, kuidas juhite tunde ja prioriteete, see test aga seda, kuidas juhite asju, teavet ja kohustusi. Need on kaks eri lüli produktiivsuses, mis üksteist täiendavad.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • McMains S., Kastner S. (2011). Interactions of Top-Down and Bottom-Up Mechanisms in Human Visual Cortex. Journal of Neuroscience.
  • Saxbe D., Repetti R. (2010). No Place Like Home: Home Tours Correlate With Daily Patterns of Mood and Cortisol. Personality and Social Psychology Bulletin.
Kas see test oli teile kasulik?