Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Pere ja lapsed

Hooldaja läbipõlemise test

Lähedase inimese hooldamine (haige, vananeva või puudega) on töö ilma puhkuse, vahetuste ja sageli ka tänuta, mida ühiskond peab iseenesestmõistetavaks. Hooldajad kannavad aastaid teist inimest oma õlgadel ja märkavad oma väsimust alles siis, kui aku on juba tühi: uuringutes nimetatakse seda nähtust hooldajakoormuseks ning selle mõõtmise klassika on Zariti koormuse küsimustik.

Kaksteist meie endi koostatud küsimust tuginevad samale koormuse ideele, kuid see ei ole Zariti küsimustik ega selle tõlge, seega ei saa tulemust võrrelda selle ametlike punktidega. Nende eesmärk ei ole hinnata, kas te hooldate hästi (te hooldate ja sellest piisab), vaid mõõta, kui palju see teile maksma läheb.

Jaga:
12 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on hooldajakoormus ja miks see on nähtamatu?

Hooldajakoormus on füüsiliste, emotsionaalsete, sotsiaalsete ja rahaliste kulude summa, mida kogevad lähedase eest hoolitsevad inimesed. Uuringud, milles koormuse mõõtmiseks kasutatakse sageli Zariti küsimustikku, näitavad sarnast pilti: kaua hooldavatel lähedastel on sagedamini depressioon ja ärevus, nad kurdavad sagedamini oma tervise üle ning mõnes uuringus on suurt pinget tundvatel hooldajatel leitud ka suurem suremusrisk. See ei ole nõrkade inimeste probleem, vaid taastumiseta kroonilise stressi füsioloogia.

Nähtamatu on see kahel põhjusel: hooldajal endal ei lase seda näha süütunne („tal on ju raskem kui mul“) ja ümbritsevatel on mugav mitte näha, sest nägemine kohustaks. Seepärast on esimene samm alati sama: tunnistada, et hooldamine on töö ja töötajal on õigus puhata.

Viha ja süütunne: hooldaja kaks kõige tavalisemat emotsiooni

Peaaegu kõik kaua hooldavad inimesed tunnevad viha: hooldatava, saatuse, mitteaitavate sugulaste ja iseenda vastu. Ja peaaegu kõik tunnevad selle pärast süüd, sest „haige peale ei tohi vihastada“. Oluline on teada: viha ei ole armastuse vastand, vaid kurnatuse signaal, samasugune nagu nälg või väsimus. See ei näita, et olete halb inimene, vaid et olete liiga kaua andnud rohkem, kui saate.

Süütunde puhul aitab lihtne proov: mida ütleksite sõbrale, kes on kolm aastat ilma puhkuseta oma ema hooldanud ja vahel tema peale vihastab? Kindlasti mitte „sa oled kohutav inimene“. Iseendale kehtib sama mõõdupuu.

Kust abi otsida

Päris abi tasub otsida mitme kanali kaudu. Kohalik omavalitsus (valla või linna sotsiaaltöötaja): koduteenus, päevahoid, ajutine hooldus (hooldatava lühiajaline paigutamine või hooldus, et hooldaja saaks puhata), teave toetuste kohta. Perearst: hooldusvajaduse hindamine, saatekirjad ja ühtlasi ka teie enda tervis. Mittetulundusühingud ja patsiendiühendused (näiteks dementsuse valdkonnas) korraldavad lähedastele tugirühmi, kus saab rääkida ilma pikkade selgitusteta ja teised mõistavad poolelt sõnalt.

Emotsionaalset tuge pakub emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta, vestlus ka palunabi.ee) ning ööpäev läbi Ohvriabi kriisitelefon 116 006.

Korduma kippuvad küsimused

Tunnen süüd juba siis, kui mõtlen kõrvalisele abile. Kas see on normaalne?

Väga normaalne ja teie suhtes väga ebaõiglane. Abi vastuvõtmine ei ole lähedase reetmine, vaid hooldamise jätkusuutlikkuse tingimus: kurnatud hooldaja ei suuda varem või hiljem enam üldse hooldada. Parimad hooldajad ei ole need, kes teevad kõike üksi, vaid need, kes oskavad abi korraldada.

Pere ei aita, kogu hooldamine on minu õlul. Mida teha?

Kõigepealt paluge konkreetselt: mitte „aidake rohkem“, vaid „võta üle teisipäevaõhtud“ või „maksa kord nädalas abilise eest“. Inimesed jätavad sageli aitamata mitte pahatahtlikkusest, vaid sellepärast, et ei tea, millest alustada. Kui perevõrgustikku tõesti ei ole, sõnastage samad vajadused oma valla või linna sotsiaaltöötajale: see on nende igapäevatöö.

Mille poolest see test erineb läbipõlemise testist?

Klassikaline läbipõlemise test mõõdab tööalast läbipõlemist, see test aga on kohandatud hooldamise olukorrale: siin on teised koormuse allikad (süütunne, isoleeritus, suhe hooldatavaga) ja teised lahendused (sotsiaalteenused, ajutine hooldus). Kui hooldamine käib koos tööga, tasub teha mõlemad.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?