Verehirmu test
Verehirm (hemofoobia) on eriline foobia: ainus, mille ajal inimesed päriselt minestavad. Kõik teised hirmud tõstavad vererõhku ja pulssi, see aga langetab neid pärast esimest šokki järsult, seetõttu võideldakse sellega ka teisiti kui teiste foobiatega.
See hirm on ohtlik kaudselt: selle tõttu lükatakse edasi vereanalüüse, vaktsineerimisi ja arstivisiite. 10 küsimust aitavad hinnata selle tugevust ning tulemusest leiate ka spetsiifilise võtte, mis toimib just selle foobia puhul.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Miks vere nähes minestatakse? (Selle foobia eriline füsioloogia)
Kõik foobiad toimivad „võitle või põgene“ mehhanismi järgi, mille korral vererõhk ja pulss tõusevad. Vere, süstide ja vigastuste foobial on kahefaasiline reaktsioon: pärast lühikest erutust lülitub sisse vasovagaalne reaktsioon, mille korral vererõhk ja pulss järsult langevad, aju ei saa hetkeks piisavalt verd ja inimene minestab.
Evolutsiooniline hüpotees on elegantne: vigastuse hetkel langenud vererõhk vähendab verekaotust ja „tardumine“ võis kaitsta vaenlase eest. Tänapäeval ei ole see programm enam kasulik, kuid seda on oluline teada: minestamine ei ole „nõrk iseloom“, vaid refleks, mida saab treenida.
Pingutustehnika (applied tension): selle foobia spetsiifiline relv
Kuna probleem on langev vererõhk, õpetatakse siin enne kokkupuudet seda tõstma. Rootsi psühholoogi L.-G. Östi loodud pingutustehnika on lihtne:
- Pingutage käte, jalgade ja kõhu lihaseid 10-15 sekundit, kuni tunnete näos soojust
- Laske lihased 20-30 sekundiks lahti tavaseisundini (mitte lõdvestumiseni!)
- Korrake tsüklit 5 korda; harjutage mitu korda päevas ühe nädala jooksul
- Protseduuri (analüüsi, vaktsineerimise) ajal kasutage tehnikat enne protseduuri ja selle ajal
- Kui tunnete ära esimesed minestuse märgid (soojus, pearinglus, „vatised“ jalad), pingutage lihaseid kohe
Kuidas verehirmust üle saada?
Raviskeem: kõigepealt õpitakse selgeks pingutustehnika, seejärel järkjärguline kokkupuude (sõnad, fotod, videod, protseduuri jälgimine, oma protseduur), kogu aeg tehnikaga vererõhku toetades. Uuringutes aitab selline kombinatsioon enamikku inimesi, sageli mõne seansiga.
Praktilised sammud protseduurideks juba praegu: rääkige personalile oma kalduvusest minestada (teid pannakse istuma või pikali, see on normaalne ja sage), minge kohale söönuna ja piisavalt vett joonuna (vedelik toetab vererõhku), ärge vaadake nõela, kuid ärge ka paanikas pildiga võidelge, ning kasutage pingutustehnikat. Ja mis kõige tähtsam: ärge vältige uuringuid, sest iga edasi lükatud vereanalüüs on tervisele suurem risk kui minestamine ise.
Korduma kippuvad küsimused
Kas vere nähes minestamine on ohtlik?
Minestamine ise mitte (pikali olles taastub vererõhk mõne minutiga); ohtlikum on pigem kukkumine. Seetõttu rääkige protseduuride ajal personalile oma kalduvusest ja teid pannakse pikali. Tegelik kahju on mujal: vältimise tõttu tegemata jäänud uuringud ja ravi.
Mille poolest erineb see foobia nõelahirmust?
Need on lähedased sugulased ja käivad sageli koos (meditsiinis liidetakse need „vere, süstide ja vigastuste“ foobiaks): mõlemale on iseloomulik vasovagaalne minestusreaktsioon. Erineb rõhuasetus: ühe jaoks on kõige hirmsam vere nägemine, teise jaoks torke hetk. Lahendus on sama: pingutustehnika ja kokkupuude. Tehke ka nõelahirmu test.
Tahan saada doonoriks, kuid kardan. Kas see on võimalik?
Jah, paljud doonorid alustasid just selle hirmu ületamisest. Tee on järgmine: nädal pingutustehnika treeningut, seejärel minge verd andma: rääkige personalile oma ärevusest (nad oskavad suurepäraselt aidata) ning andke verd pikali olles, söönuna ja piisavalt vedelikku joonuna. Õnnestunud esimene kord kirjutab hirmu enamasti põhjalikult ümber.
Kas mu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, 5th ed. Specific Phobia.
- Öst L.-G. (1989). One-session treatment for specific phobias. Behaviour Research and Therapy.
- NHS. Phobias: overview, symptoms and treatment.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.