Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Karjäär

Töökiusamise test

Töökiusamine ehk mobbing on korduv alandamine, tõrjumine, töö takistamine või hirmutamine, mis on suunatud ühele inimesele. Kõrvalt paistavad need sageli pisiasjadena (ei kutsutud, ei öeldud, naerdi), kuid kui sellised pisiasjad korduvad nädalast nädalasse, võivad need kurnata rohkem kui suur töökoormus. Inimene hakkab endas kahtlema, magab halvemini ja tööle minek muutub järjest raskemaks.

Selles testis on 18 küsimust konkreetse käitumise kohta, mida võisite kogeda viimase 6 kuu jooksul: see puudutab teid kui inimest, teie tööd ja hirmutamist. Vastake selle põhjal, mis tegelikult juhtus, mitte selle järgi, mida te inimestest arvate. Tulemus näitab, kui palju ja millist negatiivset käitumist te kogete, ning nõuanded aitavad otsustada, mida edasi teha.

Jaga:
18 küsimust ~4 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on töökiusamine ja kust see mõiste pärineb?

Sõna „mobbing“ hakkas töösuhete kirjeldamiseks kasutama 1980. aastatel Rootsis töötanud psühholoog Heinz Leymann. Ta uuris inimesi, keda kolleegid või juhid olid kuude kaupa süsteemselt alandanud, isoleerinud ja töölt välja tõrjunud, ning märkas, et selline kogemus jätab tervisele sügava jälje. Leymann pakkus välja lihtsa kriteeriumi: negatiivne käitumine kordub vähemalt kord nädalas ja kestab vähemalt pool aastat.

Hiljem täpsustas Norra uurija Ståle Einarsen koos kolleegidega määratlust. Töökiusamine ei ole üksik konflikt, vaid käitumine, mis kordub, kestab pikka aega ja toimub jõudude ebavõrdsuse tingimustes: inimesel, kelle vastu see on suunatud, on raske end kaitsta ametikoha, tööst sõltumise või selle tõttu, et kogu grupp on tema vastu. Nende loodud negatiivsete tegude küsimustik (NAQ-R) on uuringutes üks enim kasutatavaid. Selle testi küsimused on koostatud iseseisvalt, kuid lähtuvad samast loogikast: küsitakse konkreetse käitumise kohta, mitte selle kohta, kas peate end kiusamise ohvriks. Need ei ole NAQ-R küsimused, mistõttu punkte NAQ-R punktidega võrrelda ei saa.

Kui levinud see on? Suur uuringute metaanalüüs, mis hõlmas üle 130 000 töötaja, näitas, et tööl kogeb kiusamist keskmiselt umbes 15% inimestest, ja olenevalt mõõtmisviisist kõiguvad hinnangud ligikaudu 11 ja 18% vahel.

Milline näeb töökiusamine välja igapäevaselt?

Töökiusamine on harva avalik agressioon. Sagedamini on see palju väikeseid tegusid, mis eraldi tunduvad süütud, kuid koos tekitavad pideva surve. Uurijad jagavad need kolme rühma:

  • Isiku vastu: irvitamine, keelepeks, kuulujutud, solvavad kommentaarid välimuse või eraelu kohta, ühistest vestlustest ja üritustest kõrvale jätmine, vaikimine karistusena
  • Töö kaudu: teabe varjamine, võimatud tähtajad, liigne kontroll, põhjendamatu kriitika, sisukate ülesannete äravõtmine või vastupidi tööga üle koormamine
  • Hirmutamine: karjumine, vallandamise või karistustega ähvardamine, hirmutav käitumine, solvavad sõnumid, ka väljaspool tööaega

Mille poolest erineb töökiusamine konfliktist ja toksilisest töökohast?

Konflikt on kahe sarnase jõuga poole kokkupõrge: mõlemad kaitsevad oma seisukohta ja vaidlus lõpeb tavaliselt kokkuleppe või kompromissiga. Töökiusamine on ühe poole surve teisele, kes ei suuda end kaitsta. Range, kuid õiglane juht, kes nõuab tulemusi kõigilt võrdselt, ei kiusa, isegi kui tema nõudmised on ebameeldivad.

Toksilise töökoha test hindab kogu keskkonda: hirmukultuuri, soosikute eelistamist ja piiride eiramist, mis puudutavad paljusid töötajaid. See test küsib, kas just teie olete negatiivse käitumise sihtmärk. Need on omavahel seotud (toksilises keskkonnas vohab kiusamine kergemini), kuid kiusamist võib kogeda ka terves organisatsioonis ning toksilises keskkonnas võib töötada ka nii, et teid isiklikult ei kiusata. Kui negatiivne käitumine meenutab manipuleerimist või kontrolli, tehke ka vaimse vägivalla test.

Mida teha, kui teid kiusatakse tööl?

Esimene samm on tunnistada endale, et see, mis toimub, ei ole normaalne ega ole teie süü. Inimesed, keda tööl pikalt kiusatakse, hakkavad sageli arvama, et on selle ise „ära teeninud“, ja jäävad seetõttu vait. See on töökiusamise tagajärg, mitte tõde teie kohta.

Tööandja vastutab töökeskkonna ohutuse eest ja see hõlmab ka vaimset ehk psühhosotsiaalset turvalisust, seega on tal põhjust kiusamisteatele reageerida. Alustage töökoha sees: kirjalik teade juhile, personaliosakonnale, töökeskkonnaspetsialistile või töökeskkonnavolinikule jätab jälje. Kui olukord töökohas ei lahene, võite pöörduda tööinspektsiooni poole või küsida õigusnõu juristilt, kes tunneb tööõigust.

  • Pidage märkmeid: iga juhtum koos kuupäeva, koha, öeldud sõnade ja tunnistajatega; hoidke kirju ja sõnumeid mitte ainult tööarvutis
  • Rääkige: inimestega, keda usaldate, kolleegidega, kes näevad sama, lähedastega; isoleeritus soodustab ainult kiusamist
  • Kasutage töökoha sisemisi võimalusi: personaliosakond, töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik, kõrgem juht, usaldusisik, kui see on valitud
  • Otsige esindamist: ametiühing või töötajate usaldusisik saab nõu anda ja koos teiega vestlustel osaleda
  • Hoidke oma tervist: perearst, psühholoog, puhkus ja tegevused väljaspool tööd aitavad jõudu säilitada, kuni olukorda lahendatakse

Korduma kippuvad küsimused

Mille poolest erineb töökiusamine rangest juhtimisest?

Range juht esitab kõigile võrdselt kõrgeid nõudmisi, kritiseerib tööd, mitte inimest, ja selgitab, mida ta ootab. Töökiusamine on suunatud konkreetsele inimesele, kordub pika aja jooksul ning kriitika on ebaproportsionaalne, alandav või selge aluseta. Hea küsimus iseendale: kas teiste kolleegidega käitutakse sarnastes olukordades samamoodi?

Kas üks solvang on juba töökiusamine?

Tavaliselt mitte. Töökiusamist määratlevad kordumine ja kestus: uurijad räägivad enamasti käitumisest, mis kordub vähemalt kord nädalas mitme kuu jooksul. Samas on ka ühekordne solvang või ähvardus sobimatu ja vägivald töökohal ei ole lubatud ka siis, kui see ei kordu, seega tasub sellest rääkida ja see kirja panna.

Mida teha, kui kiusajaks on juht ise?

See on sage ja üks raskemaid olukordi, sest juhil on võim. Pöörduge kõrgema juhi, personaliosakonna või töötajate esindajate poole, esitage teade kirjalikult ja hoidke märkmeid alles. Kui töökoha sees lahendust ei leia, pidage ametiühingu või juristiga nõu, kuhu väljaspool töökohta pöörduda. Mõelge samal ajal ka sellele, kui kaua teie tervis seda talub: mõnikord on lahkumine mõistlik enesekaitse otsus, mitte kaotus.

Miks küsib test käitumise kohta, mitte lihtsalt „kas teid kiusatakse“?

Uuringud näitavad, et paljud inimesed, kes kogevad sagedast negatiivset käitumist, ei pea end kiusamise ohvriks: nad häbenevad, pisendavad toimuvat või arvavad, et on ise süüdi. Kui küsida konkreetsete tegude ja nende sageduse kohta, muutub pilt selgemaks ja sõltub vähem sellest, kuidas inimene ennast hindab.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?